Facebook logo

Väikelaps

Lapsevanemad ikka muretsevad oma lapse tervisliku seisundi pärast. Kes lapsevanemaist ei unista, et just minu lapsest saab kunagi kõige tervem, aktiivsem ja elus hästi läbi lööv inimene.

TUNNE MURET OMA VÄIKESTE PÄRAST. Broneeri aeg!

 

SINU KÄTES ON SINU LAPSE HEA TERVIS!

Kõnnimuster

Lapsevanem märkab, et laps kõnnib kas hüpeldes, kikivarvul, varbad sissepoole või väljapoole suunatult. See on tavaliselt märk tekkida võivast rühiprobleemist.

Lampjalgsus

Lampjalgsus on tingitud välja kujunemata tallavõlvidest. Lampjalgsuse korral on tegemist pöiavõlvide lamenemisega. Pöiavõlv kujuneb välja 12ndaks eluaastaks, seetõttu on oluline juba lapseeast alates valida lapsele sobivad jalanõud jala toestamiseks. Samuti aitavad väga hästi spetsiaalsed harjutused ning suvel õues paljajalu käimine. Eelnev trauma või liigeseid moondav haigus võivad olla ka lampjalgsuse põhjuseks.  Lampjalgu on võimalik diagnoosida välisel vaatlusel ja kõnnakul. Väljaravimata lampjalgsus võib põhjustada selja- ja pöiavalu ning hiljem ka põlvevalu, sest jalg on pidevalt vales asendis. Pöidade funktsionaalsest seisundist sõltub sageli, kui hästi me tulevikus talume kehalist koormust. Lampjalgsust esineb ka 20%-l täiskasvanutest. 

Õige lastejalats

Kui laps hakkab kõndima siis ta vajutab oma keharaskusega pöia sisevõlvile, mistõttu võib see mõjutada suurel määral lampjalgsuse teket. Õige jalanõu, millel sees on toestav sisevõlv ei lase jalavõlvil madalduda.
Kuna lapse hüppeliiges on väga liikuv siis õige jalanõu ei lase lapse jalal vajuda ühele või teisele poole.

Õige lastejalats:
On toetava sisevõlvi ja kinnise kannaga;
Jalanõu sees peab olema toestav sisevõlv, mis tõstab siseserva ülespoole;
Jalanõu ei tohi olla lapsele liiga suur. Soovitav on kanda maksimaalselt 1cm suuremaid jalanõusid;
Jalatsi tald peab olema vetruv ja kontsaplekk 0,5 cm;
Jalatsipealse nahk peab olema pehme ning jalats pealt nööritav või käristiga suletav, alt voodriga, et jala peale ei tekiks nahapaksendit, mille põhjustab vale pöiaasend;
Kanna kapiosa peab olema kõrge ja kõva, et kannal ei oleks võimalust kalduda viltu, hüppeliiges olgu haaratud; 
Kinga ninaosa peab olema lai või lahtine, et laps saaks varbaid liigutada;
Peab tihedalt ümbritsema pöiavõlvi ja hüppeliigest ega tohi jalas loksuda. Jalg peab olema kindlalt pesas.

Rühihäired

Rühihäired võivad põhjustada iseloomulikke haigusi või vigastusi. Rühihäiretest saab eristada kaasasündinuid  ja elu jooksul omandatuid. Kui lapseeas õigele rühile tähelapanu ei pöörata (ennetustöö) võivad sümptomid avalduda alles täiskasvanueas. Rühihäirete süvenemisel tekivad kiire väsimine ja valu.

Omandatud rühihäirete põhjuseks võivad olla

  • raskuste  kandmine ainult ühes käes või ühel õlal,
  • harjumus seista ühel jalal,
  • lamaskleda toolil,
  • istuda põlv üle teise,
  • nõrk või tasakaalustamata lihaskond,
  • kauakestev ühes asendis viibimine,
  • ebamugav iste,
  • ebasobiva kõrgusega töölaud,
  • ebaõigesti paigutatud töövahendid,
  • ebamugav riietus või jalatsid jne.

Rühihäired võivad tekkida  haiguste (rahhiit, lastehalvatus, astma)   tagajärjel ja noorukitel kiire kasvu perioodil. Kiire kasvu perioodil tekkib nn. transistoorne ülekasvamise sündroom. Selle puhul aitab ennetustöö, mille käigus tugevdatakse kõhu- ja tuharalihaseid ning venitatakse nimme-niude ning reie tagakülje lihaseid.              

Juba väikelapseeast tuleb jälgida nende eluviise. Istumiseks peaks  alati olema sobiv tool ning asend. Olulisel kohal on  kehaline kasvatus ja sportimine. Rühti aitavad parandada spetsiaalsed võimlemisharjutused.

Lihaste alatoonus

Lihased on nõrgad ning laps ei oska toime tulla oma kehaga, tema areng seiseb, samuti on häiritud muud organismi funktsioonid. Sellisel juhul tuleb tingimata teha lapsele lihaseid tugevdavat massaaži ja võimlemist.

Massaaž on lapsele vajalik ka siis kui laps on terve.  Massaaž soodustab tugi- ja liikumissüsteemi, lihaste ning vereringe tugevnemist, parandab ainevahetust. Massaaž toimib mitte ainult naha pinnal, vaid ka sügavamal kudedes. Regulaarne massaaž on teie lapse tervise edu pant.

Lihaste ületoonus

Väikelaps on pidevalt pinges, lihased on kinni ega funktsioneeri normaalselt. Tulemuseks on kõrgenenud ärritus ja rahutus, ta magab halvasti ja nutab tihti, mis lõppkokkuvõttes rikub lapse psüühikat. Uuringute kohaselt kannatab Lihaste ületoonuse all 80% vastsündinutest. Ravi puudumisel võivad tekkida krambid. Sellisel juhul on väga asjakohane lõdvestav massaaž.

Ohud, mis võivad tekkida probleemidega mittetegelemisel

Probleeme on võimalik ennetada. Kui need on aga tekkinud, ei kao need niisama kuskile. Probleeme on võimalik füsioterapeudi abiga leevendada ja nende edasiminekut pidurdada.

Inimene on kui tervik. Kui ühes keha osas on probleem siis see kandub edasi järgmisesse (pöiavalust saab peagi põlvevalu, seljavalu jne). Imikueas lihaste ala- või ületoonus võib põhjustada valet kõnnimustrit, mis on aluseks x-ja o-jalgade tekkele. Edasi võivad sellest areneda suured rühiprobleemid. Kõik on omavahel seotud. Kui täiskasvanueas on seljahädad siis need võivad olla alguse saanud lapsepõlves jalgadega seotud probleemidest. Oluline on tekkida võivat probleemi õigel ajal märgata. Eriti tõhus on tegeleda just lapse kasvueas. Kasvava organismiga töö annab häid tulemusi sest luustikku ja lihaseid on kergem mõjutada.
 

Luumurd

Luumurd on luu järjepidevuse katkemine kaheks või enamaks osaks. Luumurruga kaasneb peaaegu alati luud ümbritsevate pehmete kudede (nahk, rasvkude ja lihased) vigastus. Suurtemate luude vigastused tekivad tõsisemate traumade korral (kukkumine kõrgemalt, autoavariid, tööõnnetused ehitustel jne). Väiksemate luude (näiteks sõrmeluude, labakäe, labajala, küünarluu jne) murdude korral on tegemist väiksemate traumadega. Siiski trauma on trauma, see segab igapäevaelu, on ebamugav ning vajab ravi.

Lapsed on eriti aktiivsed, ronivad ja hüppavad, hinnates on füüsilisi võimeid üle. Seega oht luumurdude tekkeks väga suur. Taastusravi algab juba peale kipsi asetamist või operatsiooni. Eelkõige on tegemist ravivõimlemisega liigestele ja lihastele. Tegemist on inimese kannatada saanud kehaosa liikumisvõime taastamisega.

Eriti oluline on laste luumurdude korral. Laste luud ja lihased on nõrgad ning kipsi korral jääb kipsis kehaosa veel nõrgemaks. Tavapäraselt jääb laps peale kipsi mahavõtmist kas lonkama või on näha, et antud liiges ei liigu päris nii nagu vaja. Seega tuleb kindlasti koheselt taastusraviga tegeleda.

 

 

printerisõralik versioon esita küsimus
English На русском Eesti