Facebook logo

Rühiprobleemid

Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Igasuguseid kõrvalekaldeid õige rühi tunnustest nimetatakse rühihäireteks. Rühihäired võivad põhjustada iseloomulikke haigusi või vigastusi. Rühihäiretest saab eristada kaasasündinuid  ja elu jooksul omandatuid. Kui lapseeas õigele rühile tähelapanu ei pöörata (ennetustöö) võivad sümptomid avalduda alles täiskasvanueas. Rühihäirete süvenemisel tekivad kiire väsimine ja valu.

Tule konsultatsioonile! Broneeri aeg!

Omandatud rühihäirete põhjuseks võivad olla

  • raskuste  kandmine ainult ühes käes või ühel õlal,
  • harjumus seista ühel jalal,
  • lamaskleda toolil,
  • istuda põlv üle teise,
  • nõrk või tasakaalustamata lihaskond,
  • kauakestev ühes asendis viibimine,
  • ebamugav iste,
  • ebasobiva kõrgusega töölaud,
  • ebaõigesti paigutatud töövahendid,
  • ebamugav riietus või jalatsid jne.

Rühihäired võivad tekkida  haiguste (rahhiit, lastehalvatus, astma) tagajärjel ja noorukitel kiire kasvu perioodil.

Kiire kasvu perioodil tekkib nn. transistoorne ülekasvamise sündroom. Selle puhul aitab ennetustöö, mille käigus tugevdatakse kõhu- ja tuharalihaseid ning venitatakse nimme-niude ning reie tagakülje lihaseid.

Rühihäirete tekkimist võib soodustada ka vale treeningmetoodika, mis seisneb ühekülgses treeningus või mingit piirkonda stabiliseerivate lihaste seisundit mittearvestavas harjutuste valikus.

Juba väikelapseeast tuleb jälgida nende eluviise. Istumiseks peaks  alati olema sobiv tool ning asend. Olulisel kohal on  kehaline kasvatus ja sportimine. Rühti aitavad parandada spetsiaalsed võimlemisharjutused.

 

 

printerisõralik versioon esita küsimus
English На русском Eesti